Politseiga kohtumine 13. aprilil 2026
Politseiga kohtumise kokkuvõte: turvalisus ja seadusandlus
Kohtumine politsei esindajatega (13.04.2026)
Osalejad: Piirkonnapolitseinikud Ksenia Kudrjašova (612 4804, 5197 2688, ksenia.kudryashova@politsei.ee) ja Jüri-Alex Kušner (612 4437, 5377 2648,
Eesmärk: Arutelu küberturvalisuse, perevägivalla ja avaliku korra teemadel Raadiku 8 piirkonnas.
1. Telefonikelmused: kuidas end kaitsta?
Politsei märgib kelmuste arvu kasvu. Peamine reegel on suhtuda kriitiliselt igasse tundmatult numbrilt tulevasse kõnesse.
Kuidas eristada politseinikku kelmist?
Ametlik kõne: Politseiametnik räägib alati eesti keeles. Teil on täielik õigus esitada küsimusi ja kontrollida helistaja andmeid.
Sidekanalid: Politsei EI HELISTA KUNAGI suhtlusrakenduste kaudu (Viber, WhatsApp, Telegram). Kui kõne tuleb sealt, on tegemist 100% kelmusega.
Tegevus: Kui te pole kindel, katkestage kõne. Politsei leiab viisi teiega ametlikult ühendust võtta (nt kutse või visiidi kaudu). Kõne katkestamise eest kedagi ei karistata.
Lingid: Ärge kunagi klikkige sõnumites olevatele linkidele, kui te pole allikas kindel.
Kas raha on võimalik tagasi saada?
See on keeruline, kuid võimalik. Kui teavitate politseid kohe, on šansid suuremad. Raha tagastamine toimub tavaliselt kohtuotsuse kaudu, kui süüdlased leitakse.
Ennetav meede: Eakamate sugulaste kaitseks on soovitatav vormistada pangas volitus usaldusväärsele isikule, et pank teavitaks teda kahtlastest ülekannetest.
2. Perevägivald
Perevägivald ei ole ainult füüsiline jõud, vaid ka emotsionaalne ja psühholoogiline surve.
Millal kutsuda abi? Kui kuulete karjumist, kakluse hääli või regulaarset müra seina taga, helistage numbril 112.
Anonüümsus: Numbril 112 helistades võite paluda jääda anonüümseks. Isik, kelle peale kaebate, ei saa teada, kes patrulli kutsus..
Statistika ja tugi: Lähisuhtevägivald jaguneb paaride vahel umbes 50/50]. Mehed kannatavad aga sagedamini vaikides ja pöörduvad harvemini abi saamiseks. Praegu tegutsevad Eestis ainult naisteturvakodud, meestekeskuse loomist on arutatud alates 2020. aastast.
Uus muudatus (72 tundi): Alates aprillist 2026 jõustus korrakaitseseaduse muudatus, mis lubab politseil määrata viibimiskeelu kuni 72 tunniks (varem 12 tundi) perevägivalla juhtumite puhul. See annab ohvrile aega toibuda, võtta ühendust lastekaitsega, leida varjupaik ja langetada otsuseid edasiste sammude kohta ilma agressori juuresolekuta.
3. Avalik kord ja huligaansus
Öörahu
S
eaduse järgi on Eestis kehtestatud järgmised öörahu ajad (ajal, mil on keelatud müra tekitamine ja naabrite häirimine) :
E – N: 22.00 kuni 06.00
R – L: 00.00 kuni 07.00 (öö enne puhkepäeva)
P: 22.00 kuni 06.00
Erandid: Ööl vastu 1. jaanuari, 24. juunit ja 24. veebruari.
Täpsustus: Olmemüra (pesumasin, tualeti kasutamine, tavaline kõndimine) on mõistlikkuse piires lubatud. Regulaarne ja tahtlik müra on aga rikkumine.
Programm „Konfliktivahendus“
See on taastava õiguse programm, mis aitab lahendada naabritevahelisi konflikte ilma kohtuta. Koolitatud vabatahtlikud vahendajad aitavad osapooltel üksteist kuulata ja leida rahumeelse lahenduse. Pikaajalise konflikti korral võite paluda piirkonnapolitseinikul end sellesse programmi suunata.
4. Koostöö politseiga Raadiku piirkonnas
Ennetustöö: „Parem karta kui kahetseda“. Politsei kutsub üles teatama kahtlastest olukordadest. Kõik avaldused ja kõned fikseeritakse ning neid analüüsitakse.
Patrullimine: Mustakivi piirkonnas (kuhu kuulub ka Raadiku) on igapäevaselt valves 2 patrulli, kes regulaarselt kogu territooriumi kontrollivad.
Piirkonnapolitseinik: Pikaajaliste probleemide korral (nt kahtlus uimasõltlaste kogunemiskohale, korduvad rikkumised) tuleks pöörduda otse piirkonnapolitseiniku poole.
Kontaktid:
Hädaabi: 112
Politsei infoliin: 1247
Piirkonnapolitseinikud:
Jüri-Alex Kušner: 612 4437, 5377 2648, jyri-alex.kusner@politsei.ee
Siret Tobber: 612 4289, 5330 4658, siret.tobber@politsei.ee