Heaolu küsimustik 2021. aastal

Vahemikus 10.-25. aprill 2021 viidi Raadiku 8 munitsipaalmajade piirkonna elanike seas läbi küsimustik, et kaardistada kohalike arvamusi ja hinnanguid on elukoha suhtes. Küsimustiku tulemuste põhjal on eesmärgiks parema ja elanike arvamustest lähtuva haldus- ja heakorrategevuste korralduse tagamine.

Küsimustik on struktureeritud kuues osas: (1) peamiste asjaolude väljatoomine, mis rahuldab, ei rahulda ja vajab muutmist; (2) heakorra ja turvalisuse hinnang; (3) infokanalite kasutamine ja infovahetuse hinnang; (4) kaasamise eelistused elukorralduslikel teemadel; (5) hinnang väärtuspõhiste väidetele; (6) vastaja lisaandmed.

Küsimustiku pabervormiga saab tutvuda siit. 

Küsimustik viidi läbi nii veebi- kui pabervormil. Veebi kaudu oli küsimustiku info kättesaadav Raadiku ametlikul kodulehel, mida jagati uudiskirja saajatele ja Raadiku elanike Facebook gruppides. Küsimustiku pabervormi jagati iga Raadiku korteri postkasti (kokku 1215). Pabervormi tagastamiseks paigaldati igasse maja trepikotta (kokku 27) eraldi tagastuskast, mis toimis lisaks ka kui teavitusplakat.  

Kahe nädala jooksul umbes 3500 Raadiku elanike seast laekus täidetud küsimustikke 306 inimeselt (175 paberil ja 131 veebi kaudu). Hinnanguliselt on see 25% kõikidest 1215 korterist. Vastajate seast 288 inimest jagasid infot oma elukoha kohta ning peaaegu kõik vastajad märkisid oma vanuse (303 in) ja Raadikul elatud aja (305 in). Kuigi vastajate hulk varieerub maja kaupa (20-42 inimese vahel, millest 76% vastajatest on 8-korruseliste majade elanikud ja 24% tornmajadest), on kõik Raadiku üheksa maja siiski küsimustikus esindatud. Vanuse osas, on võrdne esindatus vanusegruppides 30-39, 40-49, 50-59 ja üle 60. Seejuures nooremad vanusegruppid 20-29 ja alla 21 moodustavad kõikidest vastajatest 4%.

Allpool on välja toodud küsitluse olulisemad tulemused ja järeldused. Küsimustiku tulemusi on võrreldud ka eelmise Raadiku küsimustikuga, mida viidi läbi 2017. aastal (139 vastajat). 2017. aasta küsimustiku läbiviimise ja tulemustega saab tutvuda SIIT.

Elanike seisukohalt Raadiku väärtused, puudujäägid ja vajalikud muudatused

Mida elanikud Raadikul väärtustavad?

Valdavalt tuuakse positiivsena välja Raadiku logistiliselt mugavat asukohta. Peetakse oluliseks erinevate poodide ja teenuste kättesaadavust ning head ühistranspordi ühendust. Samuti hinnatakse kõrgelt korterit ennast, mille puhul tuuakse välja selle head planeeringut uues kaasaegses majas, soojust talveperioodil, valgusküllasust ja avarust. Vähemal määral, kuid siiski tihti mainitakse mänguväljakute olemasolu Raadiku hoovides ja mugavat parkimist maja all (8-korruseliste majade puhul). Samuti tuuakse välja rahulolu õigeaegse ja puhtust tagava heakorra ja haldusteenuse osas. Nii mõnedki rõhutavad väärtusena, et nende trepikojas või korrusel on rahulikud naabrid.


Millised on elanike arvates Raadiku puudujäägid?

Puudujääkidest toodi küsimustikus kõige sagedamini välja rahulolematust teiste elanike käitumise osas. Seda nii öörahu rikkumise, prügi maha viskamise ja lõhkumiste osas. Siinkohal rõhutati eraldi koeraomanikke, kes ei korista oma lemmikute järel. Samuti toodi välja alkoholi tarbimist hoovides ja sellega kaasnevat lärmamist. Paljude jaoks on häiriv trepikodade juures suitsetajad, kuid sellest veelgi enam rõdudel suitsetajad, kelle visatud konid lendavad teiste rõdudele ja suitshais levib akendest tuppa. Murekohaks on ka järelvalveta ja suuremates kampades lapsed, kes sodivad trepikodades seinu, lõhuvad haljastust ja on hilistel tundidel õues. Teiseks tihedamini mainitud puudujäägiks on heakorra seisund, mida nähakse ühelt poolt küll elanike väärkäitumise tulemusena, kuid millega tegelemist nähakse olulise puudulikuna (ebapiisav koristus, remont, haljastuse korrashoid, talvine teede hooldus jm). Vähemal määral tuuakse välja parkimisega (parkimiskohtade vähesus seisvate autode ja võõraste parkimise tõttu) ja prügikorralduse probleeme (prügimajade korrashoid, prügi jätmine prügimaja ja konteineri kõrval).


Milliseid muutusi peetakse vajalikuks?

Peamine muutus, mida elanikud toovad välja on teiste elanike väärkäitumise rangem järelvalve ja karistusmeetmete rakendamine. Siinkohal nähakse lahendusena kaamerate paigaldamist, turvameeste patrulli ja trahvimisi, mis viiksid korduvate juhtumite puhul üürilepingu lõppemiseni. Koera järel koristamise soodustamiseks pakutakse paigaldada hoovidesse spetsiaalsed prügikastid, mis oleks varustatud koera väljaheidete jaoks mõeldud kilekottidega. Samuti peetakse vajalikuks rajada piirkonda aiaga piiratud koerte väljakuid. Lisaks mainitakse heakorra ja remonditööde tihedamaks muutmist. Parkimise puhul pakutakse parkimiskaartide süsteemi rakendamist, osad mainivad ka tasulist parkimist ja tõkkepuude panemist. Autode parkimise kõrval on huvitava ettepanekuna jalgrataste parkimise korraldamine maa-alustes parklates. Liikluskorralduse osas aga mainitakse lamavate politseinike olulisust kiiruse rahustamiseks. Samuti tuntakse puudust mitmekesisemast haljastusest (õitsvad taimed ja põõsad) ja soovitakse mänguväljakute kaasajastamist. Lisaks on toodud välja ettepanekuid elanike kaasamise osas nagu naabrivalve rakendamine, tihedamad koosolekud trepikoja kaupa ning tagasiside ja ettepanekute kastide paigaldus trepikotta.

Heakorra ja turvalisuse hinnang

Kuigi osad vastused kohati tugevalt varieeruvad, on hindavad elanikud heakorda kui ka oma turvatunnet Raadikul peamiselt rahuldavana. Tundub, et peamine erinevus vastustest tuleneb Raadiku üheksa kortermaja kõikuvast heakorra seisust, mis võib olla tingitud nii seal elavatest elanike puhtuse hoidmisest kui ka heakorra teenuse kvaliteedi kõikumisest. Turvalisuse puhul mängib suurt rolli isiklikust kogemuse olemasolu (ohtliku olukorra läbielamine). Küsimuse juures on osa vastajad kommenteerinud, et kuigi heakord jätab soovida, on selle olukord võrreldes varasemaga oluliselt paranenud. Sama mainitakse ka turvalisuse puhul öeldes, et “varem oli palju hullem”.

Infokanalite kasutus

Küsimustiku vastuste põhjal võib öelda, et enamik Raadiku elanikke saab infot trepikodades olevatest teadetest, mis näitab selle infokanali kõige suuremat kättesaadavust. Seejuures pooled vastanutest kasutavad ka veebikanaleid nagu Raadiku uudiskiri (vähemal määral koduleht) ja elanike enda Facebook gruppe, kuhu jagatakse ka ametlikke teadaandeid. Pea veerand suhtleb ja saab infot naabritelt ning väiksem hulk elanikke kasutab selleks otsesuhtlust halduri või haldusfirmaga.

Infovahetuse hinnang

Infovahetuse kvaliteeti ja kättesaadavust hinnatakse üldiselt kõrgelt. Seejuures kõige rohkem puudujääke nähakse oma pöördumistele tagasiside saamisel. Kõige suuremaks probleemiks võib pidada pöördumisele vastamata jätmist ja halduriga kontakti saamise keerukust (osade elanike jaoks ei ole infotelefoni kaudu probleemide lahendamine piisav). Osa vastajate hinnangul ei ole saadud tagasiside piisav (vähe konkreetsust, liiga üldsõnaline, teostamise tähtaegade puudumine), mis on osaliselt seotud ka käsitlemist vajate teemade lahendamise venimisega. Mõned on ka välja toonud, et sooviksid rohkem võimalusi halduriga suhtlemisel. Tuntakse puudust otsekontaktist ja soovitakse rohkem õhtuseid vastuvõtuaegu. Samuti on osad maininud, et remonditööd, mis nõuavad elanike kohalolu võiksid olla võimalusel teostatud ka õhtusel ajal.

Nii nagu ka halduse ja heakorra puhul on elanikud välja toonud, et aja jooksul on infovahetus oluliselt paranenud. Eraldi mainitakse kodulehe ja uudiskirja kasutamise mugavust. Samas tuuakse puudusena välja trepikodades olevate teadete killustatust, ebaesteetilist paigutust eri formaadi ja stiiliga paberite peal.

Elanike kaasamine ja koostöö

Lisaks üürilepingu järgsele infovahetusele Raadiku elanike ja üürileandja esindaja (haldusfirma) vahel, on alates 2017. aastast alustatud Raadiku elanike kaasamise ja koostöö arendamisega. Selle eesmärk on ühelt poolt pakkuda aktiivsetele elanikele rohkem võimalusi rääkida kaasa oma elukoha arengus ning teiselt poolt saada elanikelt vahetumalt tagasisidet erinevate heakorra ja halduslike küsimuste osas. Tänaseks hõlmab elanike kaasamise ja koostöö korraldus kolme erinevat formaati: (1) kord aastas toimuvad elanike avatud arutelud; (2) kord kolme kuu jooksul eraldi kohtumised elanike, haldusfirma ja Raadiku Arendus OÜ esindajate vahel; (3) kord kuus korrashoiu ringkäikude tegemine maja üldkasutatavates ruumides ja sellele tagasiside andmine. Kuigi huvi elanike avatud arutelude suhtes on olnud suur, osaleb nendel üldiselt umbes 30 inimest. Kord kvartalis kohtumised toimuvad aga umbes 40 elanike võrgustiku vahel, kellest osa on osalenud vaid mõnel üksikul koosolekul. Korrashoiu ringkäigud on üks hiljutisemaid formaate, milles võtab hetkel osa neli elanikku. Pikaajaline eesmärk on järk-järgult suurendada kaasatud elanikke hulka ja nende aktiivsust. Järgnevad küsimustiku tulemused annavad aimu, millises suunas saab kaasamistööd arendada ja millised on elanike eelistused selle osas.

Elanike teadlikkus võimalusest kaasa rääkida oma elukoha küsimustes on üks olulisemaid näitajaid. Küsimustiku põhjal saab öelda, et kuigi enamik on suuremal või vähemal määral kursis käimasolevast protsessist, on suur hulk neid, kes ei ole teadlikud. Eriti suur vahe teadlikkuse osas on nende vahel, kes kasutavad Raadiku info saamiseks veebikanaleid ja nende vahel, kes saavad infot vaid trepikojas olevatest teadest – 27,5% võrreldes 62,7%.

Elanike valmisolek osaleda kaasamisprotsessi on küsimustiku vastuste järgi väga erinev, kuigi märkimisväärne osa vastanutest väljendavad soovi Raadiku teemadel rohkem kaasa rääkida (110 in). Seejuures on oluline tähendada, et kaasa rääkimise soov on mõnevõrra tugevam neil, kes on vähem rahul kas heakorra või infovahetuse kvaliteediga.

Kuigi kaasa rääkimise eelistuste osas soovitakse kõige enam osaleda kohtumistel elanike, haldusfirma ja Raadiku Arendus vahel, siis on huvi elanike vaheliste kohtumiste ja maja korraskäigu ringkäikude osas üpris võrdne. Samas tuleb tähele panna, et pooled vastajatest ei osanud oma eelistusi väljendada, mis võib olla seotud vähese informeeritusega ja vahetu kogemuse puudumisega kaasamisprotsessi osas üldiselt.

Üks olulisemaid teemasid elanike kaasamise osas, mida toodi välja ja küsitluses osalejad on elanike esindatus ja aktiivsete elanike olemasolu. Tänaseks on juba olemas kogemus nn kontaktisikute osas, kes annavad korrashoiu ringkäikude jooksul tagasisidet oma maja olukorrast ja edastavad seda otse haldurile. Lisaks on need inimesed omaalgatusel loonud oma maja Facebook gruppi, et paremini koondada ühe maja elanikke. Samuti koguvad nad vajadusel oma maja elanikelt arvamusi ja on edastanud neid regulaarsetel koosolekutel Raadiku Arenduse ja haldusfirmaga. Kontaktisikute võrgustiku laiendamine on üks Raadiku kaasamistöö eesmärkidest. Kontaktisikute roll võib olla ajas muutuv vastavalt elanike võimalustele ja valmisolekule, kuid selle algne nägemuse on: (1) osaleda ja esindada oma maja kohtumistel haldusfirma ja Raadiku Arendus OÜ esindajatega; (2) vajadusel koguda elanikelt tagasisidet ja informeerida naabreid olulisematest otsustest; (3) selgitada ja aidata elanikel paremini mõista Raadiku elukorraldust.

Kuigi on neid, kes ei ole oma majast kontaktisiku valimise poolt, suurem osa vastajatest (veidi üle poole) pigem näevad selles head lahendust. Seejuures vähesed on väljendanud küsimusti raames oma valmisolekut kaaluda ennast kontaktisiku rollis (kokku 40in). Küsimustiku kommentaaridest saab välja lugeda, et ühelt on see seotud suurema vastutuse ja ülesannete koormusega, milleks ei olda valmis, aga ka ettepaneku uudsusest, mis tundub veel liigselt abstraktne.

Need, kes on küsimustiku raames hinnanud oma valmisolekut kaaluda kontaktisikuks olemist tugeva “jah” vastusega on 40 inimest. Nende seas on esindatud kõik Raadiku majad, v.a 8b/1. Huviliste hulk igast majast varieerub 2-6 vahel. Peamiselt on tegu Raadiku pikaajaliste keskeas elanikega.

Elanike ettepanekud kaasamise ja koostöö soodustamiseks

Kaasamise ja koostöö osas tõid vastajad olulise aspektina informeeritust. Kuigi infovahetust hinnatakse üldiselt heal tasemel rõhutasid paljud, et elanike kaasamise soodustamiseks võiks olla infot veel rohkem ja kättesaadavamalt (eriti trepikodades). Samavõrd rõhutati, et kaasamise protsessiga peab käima kaasas ka tulemuste nähtavus, mis pakuks eduelamust ja näitaks, et koostööle panustatud aeg ja vaev on ennast ära tasunud. Taaskord mainiti tagasiside olulisust ja paremat selgitust, kuidas võetakse vastu heakorra ja halduse otsuseid ning kuidas üldiselt protsess toimib. Lisaks toodi olulisena välja elanike arvamuste ära kuulamist ja arvestamist ning selgitusi, kui ettepanekuid ei ole võimalik realiseerida.

Esindatuse osas tehti ettepanek valida kontaktisikuid mitte ainult igast majast, vaid võimalusena ka igast trepikojast. Nii tunnevad nii elanikud inimest rohkem ning kontaktisikul on ka vahetum side oma trepikojaga kuivõrd kogu majaga.

Elanike aktiivsuse eeldusena tõid vastajad välja vaba aja olemasolu ja ka algteadmisi haldusküsimustes. Vähemalt määral mainiti elanike omavahelist tundmist, kuid samas toodi rohkem välja ühisete talgud ja kultuuritegevused läbiviimist. Samuti mainiti, et elanike aktiivsust, eriti kontaktisikute puhul, peaks võimalusel premeerima (kui mitte otseselt rahaliselt, siis pigem läbi soodustuste või kinkekaartide).

Mitmed arvasid, et paljuski taandub kõik ka elanike enda vastutustundele ja elukoha väärtustamisele.

Elanike hoiakud oma elukoha suhtes

Viimane küsimustiku osa hindas Raadiku elanike hoiakuid oma elukoha suhtes, et saada aimu võimalikest motivatsioonidest oma elukoha osas kaasa rääkida. Elanikel paluti nõustuda kolme väitega, mille kaudu hinnati vastajate seost elukohaga, teiste elanikega samastumist ja vastutustunnet heakorra suhtes.

Tulemuste põhjal võib öelda, et Raadiku elanikel on tugev seos oma elukohaga, mis on ka oodatav arvestades, et enamik vastajatest on Raadiku pikaajalised elanikud. Samas tuleb vastuste kommentaaridest välja, et osad ei hinda Raadikut oma koduna üürniku staatuse tõttu. Kuigi suur hulk vastajaid samastab oma soove teiste elanikega, ei andnud pooled kindlat vastust, mis võib tuleneda suurte kortermajadele omaselt naabritega lävimise vähesusest. Kõige rohkem nõustusid vastajad, et heakorra seisund on ühine vastutus.


Kui võrrelda vastuseid nende vastajate vahel, kes soovisid olla rohkem kaasatud ja nende vahel, kes seda ei soovinud, võib märgata kindlat seost. Selle põhjal saab öelda, et kaasamise soovijad nõustuvad kõigi kolme väitega oluliselt rohkem, mis võib tähendada, et need hoiakud on ka osa nende motivatsioonist rääkida aktiivsemalt oma kodukoha teemadel.

Peamised järeldused

  • Elanike hinnangul peamised väärtused ja murekohad on jäänud võrreldes 2017. aasta küsimustikuga samaks

  • Rahulolu heakorra kvaliteediga varieerub tugevalt olenevalt konkreetsest majast ja trepikojast

  • Teiste elanike väärkäitumine ja heakorra eeskirjade rikkumine on kõige suurem rahulolematuse allikas. Elanike ootus on suurema järelvalve ja karistamismeetmete rakendamise osas.

  • Teavitustöö ja infovahetus toimub Raadikul heal tasemel.

  • Arvestades trepikojas olevate teadete head ligipääsetavust ja selle ulatusliku kasutamist elanike seas, tasub kaaluda suuremat tähelepanu teavitustöö arendamisele väljaspool veebikanaleid.

  • Elanikud soovivad rohkem võimalusi suhelda halduriga õhtusel ajal.

  • Infovahetuse osas soovitakse saada põhjalikumat tagasisidet oma pöördumistele.

  • Oma elukoha teemadel kaasa rääkijate huviliste ring on suurem, kui praeguste kaasatud elanike hulk.

  • Elanike kaasamise protsessi tuleb teha ligipääsetavamaks, eriti neile, kes ei kasuta veebikanaleid.

  • Kontaktisikute võrgustiku rakendamist enamasti pooldatakse, esmane huviliste hulk olla selles rollis annab võimaluse seda suunda arendada.

  • Ootus on saada kaasamisprotsessi tulemustest (aga ka üldiselt heakorra- ja haldustöö tegevustest) paremat ülevaadet, tuua välja konkreetseid nähtavaid mõjusid, mis annaksid eduelamuse ja motiveeriks jätkuvalt osalema protsessis.

  • Seos Raadiku kui koduga, teiste elanikega samastumine ja vastutustunne heakorra osas on elanike seas olulised motivatsiooni indikaatorid, mis ärgitavad aktiivsemalt rääkima kaasa Raadiku teemadel.